Tommy Cash, Martin Saar, Antti Eklund
Tommy Cash oma julge eneseväljendusega seob lääne popkultuuri, postsovetlikku esteetikat ja sürrealistlikku huumorit.
Väljapanek kunstnike Antti Eklundi ja Martin Saare portreede seeriast esitab küsimuse “Kuhu edasi Tommy?”, mõtiskledes mis on selle ettearvamatu, pidevalt piire nihutava ja kunstilise eneseväljenduse muutlikkust peegeldava isiksuse lõppjaam. Tsiteerides popkunstis korduvalt portreteeritud teist suurmeest, Winston Churchilli: “See pole lõpp. See pole isegi lõpu algus, kuid võimalik, et see on alguse lõpp.”
“Eurovisioon ei olegi nagu päris popkultuur vaid parapopkultuur. Maakeeli väljendudes sitt. Pärispopkultuur oleks siis meie võrrandis kuld. Tommy Cashi puhul on ka arvatud, et ta läheb Eurovisioonile sitta saiaks tegema ehk seal saadud võimalikku sümboolset kapitali millekski olulisemaks ümber transformeerima. ” – Janar ala
Väljapanekut jälgib oma eemaloleva, samas näljase pilguga aastal 1981 loodud performatiivne video hamburgerit söövast Andy Warholist. Popkunsti viidete ja seoste vastu huvituvale algajale kunstisõbrale olgu siinkohal väikese, kuid siiski võimalikku seltskondlikku vestlust rikastava tühifaktina mainitud, et Tommy Cashi video “Espresso Macchiato” just sellele Warholi burksivideole kummarduse teebki. Tommy Cashi teosed “Hotwheels”, “Demon” ja Mona Lisa” pärinevad Eesti Kunstimuuseumi kogudest ning on varem esitletud aastal 2019 näitusel “Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud.”
