Üks PoCo missioonidest on popkunsti dokumenteerimine, mis on leidnud oma tee digitaalkultuuri ning vorminud selle selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Alates NFT-dest kuni virtuaal- ja liitreaalsuseni – muuseum on keskendunud tänaste suundumuste esiletõstmisele, kuna nendest sõltub tulevik.

9 KOHALINE
Alo Valge
13.11.2025
Alo Valge isikupärase stiiliga näitus toob kokku portreed kunstnikest, kelle teosed on müüdud enam kui 100 miljoni dollari eest – see tähendab, et nende looming on jõudnud haruldasse ja eksklusiivsesse kunstiajaloo tippu.
Vaata lähemaltEXCELI TÖÖD
Jeroen van der Most
20.10.2025
Uues teoses muudab Jeroen van der Most ühe maailma ratsionaalsema tööriista Microsoft Exceli üllatuslikult poeetiliseks väljendusvahendiks. Kõik teosed on loodud täielikult Exceli keskkonnas, kasutades uuenduslikku AI-toega „vibe coding” programmeerimist.
Vaata lähemaltROOSAD TÜDRUKUD
Katja Tukiainen
28.03 - 31.10.2025
Katja Tukiainen on visuaalkunstnik ja maalikunstnik, kes on sündinud 1969. aastal Soomes Poris. Ta alustas autofiktiivsete tüdrukute joonistamist ja maalimist oma teismeliste aastate jooksul 1980ndatel. Katja kasutab oma roosa värviskaalat anarhilisest neoonroosast tundliku roosani, et väljendada inimlikkuse kõiki aspekte.
Vaata lähemaltKUHU EDASI, TOMMY?
Tommy Cash, Antti Eklund, Martin Saar
10.04-31.10.2025
Eurovisioon on popp. Tommy Cashi võimsa esituse eelmänguna 2025. aasta võistlusel avas PoCo näituse, et esitada küsimus, kuhu see ettearvamatu, piire kompiv ja pidevalt arenev loominguline artist järgmiseks läheb.
Vaata lähemaltKOSTABI & KOSTABI
Mark Kostabi, Paul Kostabi
29.05-31.09.2025
PoCo Ajamaja satelliitgalerii ja restoran Manna La Roosa võõrustavad vendade Mark Kostabi ja Paul Kostabi ühisnäitust Artner.ee kunstiplatvormi eestvedamisel.
Vaata lähemaltKOSMILISE TAUSTAMÜRA KESKEL
Robin Nõgisto
15.03-15.09.2025
Robin Nõgisto värviküllased ja detailirohked pop-psühhedeelsed teosed on leidnud oma koha PoCo seinal. Nõgisto kunsti iseloomustab nostalgia aegade suhtes, mida 1992. aastal sündinud kunstnik pole ise saanud päriselt kogedagi: 1960. aastate lõpu hipindusaeg ja 1990. aastate alguse MTV hiilgeperiood.
Vaata lähemaltVÕIMU SÜMFOONIA
Antti Eklund
31.10.2024-25.03.2025
Maailmas domineerivatele vanadele struktuuridele esitatatakse pidevalt väljakutseid. Soome kunstniku Antti Eklundi siiditrükitud portreede sari kõrvutab traditsioonilist poliitilist võimu sotsiaalselt teadliku rohujuuretasandiga.
Vaata lähemaltPüsinäitused
TÄNAVAKUNST
Tänavakunst on alguse saanud popkunstist ja nende kahe vahelist nabanööri on endiselt võimalik tajuda, seda nii “in your face” hoiakust, mida pildid endas kannavad, kui ka kunstiteoste endi keskmes olevatest julgetest naljadest. Tänavakunsti kaasaegsete tipptegijate, nagu Keith Haring (USA) või Banksy (UK), kaudu tutvustab PoCo kaasaegset kunsti kui midagi suuremat sellest, mida saab näha kunstigaleriide saalides.
TARBIMINE JA GLAMUUR
Brändide, tarbekaupade ja kaubamärkide keeles rääkides on popkunstiteoste positsioon sageli olnud ebakindel. Kus saab otsa kriitika ja kust algab lihtne reklaam? Millal muutub reklaam kui selline kriitika vormiks? PoCo kutsub meie külastajaid mõtisklema selle duaalsuse üle, mis on popkunstile vägagi loomuomane.
ÜLE MAAILMA
Popkunst kui ajalooline nähtus oli ulatuslikum kui Andy Warholi ja tema New Yorgi stuudio The Factory ümber koondunud kitsas ring. See refereeriv, mittetõsine ja värviline liikumine leidis erinevaid väljundeid kogu maailmas. PoCos leiab oma kodu popkunst üle maailma, alates Mimmo Rotella (Itaalia) kollaažidest kuni Ismo Kajanderini (Soome).
IKOONID
Kuulsused, ilusad naised ja üks kord aset leidvad sündmused – maailm meie ümber teab, kuidas haarata meie tähelepanu ja kujutlusvõimet ning neid mitte lahti lasta. Popkunst leiab end loomupäraselt reaalsuse ja selle ümber loodud fantaasiapildi vahelisel ristumiskohal. Olgu siis nipsakate viidete või stiliseeritud kunstikeele kaudu, popkunst pakub vaatamisviise, mis aitavad meil end avastada samal teelahkmel.
ENNE POPI
Popkunsti juured ulatuvad 20. sajandi alguse kunstisuundadesse. Sellised liikumised nagu sürrealism ja dadaism olid esimesed, kes juhtisid avalikkuse tähelepanu igapäevasusele – sellele, kuidas argipäeval on nii loomupärane veidrus kui ka meie endi alateadlikud tungid, mis on selle struktuuri põimunud. Kunstnike nagu Man Ray või Marcel Duschamp kaudu muutuvad need kahesused meie argipäevas ilmsiks.










