Kirjeldus
“Kunst on tänaval” suunab märkama ja mõtestama linnaruumis olevat loomingut. Muuseumitunni keskmes on kolme kunstniku, Ameerika pop- ja tänavakunstniku Keith Haringu, maailmakuulsa anonüümse tänavakunstniku Banksy ja Eesti tänavakunstniku Edward von Lõnguse teosed. Loome selgust mõistetes: grafiti, tänavakunst ja seinamaal. Tund avab grafiti algusaegu, tõstatab tänavakunsti päevakajalisuse ning arutleb, kuidas ajalugu on mõjutanud illegaalse tänavakunsti staatust. Muuseumitund toetab õppekava läbivat teemat Väärtused ja kõlblus.
Eesmärgid
Õpilane:
- teab, millal ning kuidas grafiti alguse sai ja tänavakunst sellest välja kasvas;
- mõistab, kuidas ühiskondlikud ja tehnoloogilised muutused on illegaalse tänavakunsti staatust muutnud;
- tutvub Ameerika pop- ja tänavakunstniku Keith Haringu, maailma tuntuima anonüümse tänavakunstniku Banksy ja Eesti tänavakunstniku Edward von Lõnguse loominguga;
- suudab eristada ja selgitada mõisteid grafiti, tänavakunst ja seinamaal;
- avaldab oma arvamust tänavakunsti suhtes ning toob näiteid linnaruumis nähtud tänavakunstist.
Õpiväljundid
III kooliaste
Õpilane:
1) osaleb arutelus, väljendab selgelt ja sobival viisil oma põhjendatud seisukohti, annab ja kuulab tagasisidet, võtab arvesse teiste seisukohti, teeb koostööd;
2) analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile, mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga;
3) märkab Eesti ja maailma kultuuri seoseid ja vastastikust mõju;
4) uurib iseseisvalt kunstnike, kunstiteoste ja kunstivoolude tausta;
5) leiab seoseid ühiskonnaelu valdkondadega nii ajaloost kui ka tänapäevast, tuginedes teistele õppeainetele, erialakirjandusele, aimekirjandusele, popkultuurile ja meediale.
Gümnaasium
Õpilane:
1) kaitseb argumenteeritult oma seisukohti, arutleb ja annab hinnanguid;
2) toob näiteid teiste seostuvate teoste kohta, põhjendab seoseid muude ühiskonnaelu valdkondadega nii ajaloost kui ka tänapäevast, tuginedes teistele õppeainetele, erialakirjandusele, aimekirjandusele, popkultuurile ning meediale;
3) analüüsib näidete põhjal kodanikuaktiivsuse mõju kogukonnale või ühiskonnale.
Eel- ja järeltegevused
Enne muuseumitundi saab õpilastele anda ülesande märgata ja jäädvustada tänavakunsti nende igapäevastel käikudel. Oluline oleks pildistada teoseid, mis kõnetavad ning teoseid, mis jätavad külmaks või isegi pahandavad. Seejärel saab analüüsida, millised teoste aspektid õpilaste hinnanguid mõjutavad (n sõnum, stiil, teostus, asukoht, suurus jne).
Pärast muuseumitundi saab õpilane teha loovtöö, kus visandada enda võimalik tänavakunsti teos. Nimelt, kui õpilane asetab ennast tänavakunstniku rolli, siis mis oleks see, mida ja miks ta looks ning avalikkusega jagada sooviks!? Kindlasti tasub vaadata dokumentaalfilme, mis tänavakunstnike tegemisi kajastavad.
