Kirjeldus
“Popkunsti dialoogid” lähtepunktiks on idee, et kunstnikud suhtlevad omavahel kunstiteoste kaudu. Ühtlasi on iga teos vaatajale justkui peegel, mis peegeldab isiklikke tähendusväljasid. Muuseumitunnis saame teada, kuidas pop- ja tänavakunst massi- ja omakultuuriga kõnelevad. Võtame aluseks erinevad kunstnike- ja motiivipõhised dialoogid ning uurime mõisteid nagu aproprieerimine, interpreteerimine ja remiksimine. Harjutame oskust teoseid “kuulata” nii isiklikul tasandil kui ka kaasaja kontekstis. Muuseumitund toetab õppekava läbivat teemat Teabekeskkond ja meediakasutus.
Eesmärgid
Õpilane:
- oskab märgata ja seostada, kuidas ning miks kunstnikud kunstiteoste kaudu suhtlevad;
- tajub, et kunstis valitseb loomevabadus, mis võimaldab pidada erinevaid dialooge;
- leiab üles muuseumi motiivi- ja kunstnikupõhised dialoogid ning hindab edastatud sõnumeid;
- soovib ja julgeb astuda ise mõttelisse dialoogi kunstnike või kunstiteostega, st avaldada ning põhjendada oma arvamust;
- toob muuseumis näiteid mõistete, sh aproprieerimine, interpreteerimine ja remiksimine kohta; analüüsib kunstiteoste dialooge kaasaja ühiskonna kontekstis.
Õpiväljundid
Õpilane:
1) väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
2) mõistab inimeste õigust individuaalsetele, kultuurilistele- ja maailmavaatelistele erinevustele, kui need ei ole inimsusevastased;
3) toob näiteid teiste seostuvate teoste kohta, põhjendab seoseid muude ühiskonnaelu valdkondadega nii ajaloost kui ka tänapäevast, tuginedes teistele õppeainetele, erialakirjandusele, aimekirjandusele, popkultuurile ning meediale;
4) leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti, eristab privaatset ja avalikku informatsiooni.
Eel- ja järeltegevused
Enne muuseumitundi võib õpilastel paluda märgata ja leida tuntud kunstiteoste (motiivide) kasutamist populaarses kultuuris, linnaruumis, reklaamides, sotsiaalmeedia meemides jm. Näiteks milliseid versioone on nemad näinud Leonardo da Vinci “Mona Lisast”, Andy Warholi Campbelli supipurkidest või Edvard Munchi “Karjest”?
Pärast muuseumitundi võib teha loovtöö, kus õpilane valib konkreetse teose, mida ta muuseumis nägi ning loob sellest oma versiooni sinna midagi lisades või midagi oluliselt muutes. Kõige olulisem on seejuures põhjendus, miks midagi tehti. Samuti saab kunstnikega mõttelist dialoogi jätkata ja tekkivatele küsimustele intervjuudest ja biograafiatest vastuseid otsida.
